Vennastekoguduse liikumise algus Jüri kihelkonnas
1714.a. jaanuaris võttis Eestimaa sionidist ametlikult osa Biefer ja tema mõjul otsustati edaspidi kirikus kõnelda talurahvale ainult hernhuutlikust lepitusõpetusest. See tõmbas kaasa mitmed pastorid maakogudustest ja levitas hernhuutlikku õpetust nende kihelkondadesse. Sellistena nimetatakse … A. Thor Hellet Jürist. Lk. 37 (Põldmäe)
Herrundi aruandes märgitakse ära ka töö Jüri kihelkonnas, kus oli õpetajaks vennastekogudusse kuulunud Anton Thor Helle (suri 1748.a.) ja tema järel õpetaja Gottfried Schröder. Marraschi järgi 1763. aastal on Jüri ja Kose kogudusse vastu võetud 34 liiget ja et Jüris on 30 venda ja õde, kes ühinenud rootsi vendade –õdedega Tallinnas. Jüri esimesteks töötegijateks on olnud Ott Wiekmann, Rautseppa Jürri ja õed Ola Liso, Käpo Trino Ja Santa Tõnno Ann. Palvetunnid on peetud Vaskjala külas (lk. 195). Marraschi järgi oli Jüris 1763.a. 30 liiget (lk. 199).
Tallinna lähistel Jüri kihelkonnas oli Mõigu (Moik) 2 mõis, mis kuulus Eestimaa Konsistooriumile Toompeal, aga seda pidas leitnant Heller, kes siirdus siit Kriimanisse vennastekoguduse keskuse juhatajaks. Mõigu oli vendade sagedaseks külastamiskohaks, oli ju Jüri koguduse õpetajaks vennastekogudusse kuuluv ja peamine Piibli tõlkija Anton Thor Helle (lk. 263).
Jüri õpetaja Anton Thor Helle kõneldes oma viimases koguduse tööaruandes 1747. aastal ärkamisest ütleb, et paljud ärganud hinged on tagasi langenud. Ent samas lisab juurde, et teised tulevat jälle palvetundi pärast jutlust.
Jüri õpetaja Anton Thor Helle järglane Gottfried Schroeder kaebab vaid selle üle, kuidas saatan on mures selle pärast, et takistada Jumala Sõna kuulutamist inimeste südameisse. (lk. 175)
Praosti aruande järgi 1817.a. Jüri õpetaja Peter Heinrich Schwabe kirjutab, et palvemajad olid Vaskjalas, Lagedil, Mõigus, Kurna ja Nabala 77 mees – ja 130 naisliikmega. Sama õpetaja aruande järgi oli tema kihelkonnas ikkagi kolm palvemaja 6 ettelugeja ja 270 liikmega.
Vennastekoguduse keelustamise ajal 1843. aastal jäi paar palvemaja, Rae nende hulgas.
Praosti aruande järgi 1838.a. (Kose õp. Streidter) oli Jüris kolm palvemaja 419 liikmega. Õpetaja Rudolf Winkleri 1886.a. antud andmed vennastekoguse üle Jüri kihelkonnas on võrdlemisi ühtivad varasematega. Tema aruande järgi oli ka siis Jüris kolm palvemaja – Rae asutatud 60 aasta eest, Vaida ja Nabala asutatud 50 aasta eest. Herrnhuti andmeil on Jüri kihelkonnas kolm palvemaja ja asutatud järgmiselt: Rae 1738, Nabala 1819 ja Vaida 1821.
Herrundi aruandes märgitakse ära ka töö Jüri kihelkonnas, kus oli õpetajaks vennastekogudusse kuulunud Anton Thor Helle (suri 1748.a.) ja tema järel õpetaja Gottfried Schröder. Marraschi järgi 1763. aastal on Jüri ja Kose kogudusse vastu võetud 34 liiget ja et Jüris on 30 venda ja õde, kes ühinenud rootsi vendade –õdedega Tallinnas. Jüri esimesteks töötegijateks on olnud Ott Wiekmann, Rautseppa Jürri ja õed Ola Liso, Käpo Trino Ja Santa Tõnno Ann. Palvetunnid on peetud Vaskjala külas (lk. 195). Marraschi järgi oli Jüris 1763.a. 30 liiget (lk. 199).
Tallinna lähistel Jüri kihelkonnas oli Mõigu (Moik) 2 mõis, mis kuulus Eestimaa Konsistooriumile Toompeal, aga seda pidas leitnant Heller, kes siirdus siit Kriimanisse vennastekoguduse keskuse juhatajaks. Mõigu oli vendade sagedaseks külastamiskohaks, oli ju Jüri koguduse õpetajaks vennastekogudusse kuuluv ja peamine Piibli tõlkija Anton Thor Helle (lk. 263).
Jüri õpetaja Anton Thor Helle kõneldes oma viimases koguduse tööaruandes 1747. aastal ärkamisest ütleb, et paljud ärganud hinged on tagasi langenud. Ent samas lisab juurde, et teised tulevat jälle palvetundi pärast jutlust.
Jüri õpetaja Anton Thor Helle järglane Gottfried Schroeder kaebab vaid selle üle, kuidas saatan on mures selle pärast, et takistada Jumala Sõna kuulutamist inimeste südameisse. (lk. 175)
Praosti aruande järgi 1817.a. Jüri õpetaja Peter Heinrich Schwabe kirjutab, et palvemajad olid Vaskjalas, Lagedil, Mõigus, Kurna ja Nabala 77 mees – ja 130 naisliikmega. Sama õpetaja aruande järgi oli tema kihelkonnas ikkagi kolm palvemaja 6 ettelugeja ja 270 liikmega.
Vennastekoguduse keelustamise ajal 1843. aastal jäi paar palvemaja, Rae nende hulgas.
Praosti aruande järgi 1838.a. (Kose õp. Streidter) oli Jüris kolm palvemaja 419 liikmega. Õpetaja Rudolf Winkleri 1886.a. antud andmed vennastekoguse üle Jüri kihelkonnas on võrdlemisi ühtivad varasematega. Tema aruande järgi oli ka siis Jüris kolm palvemaja – Rae asutatud 60 aasta eest, Vaida ja Nabala asutatud 50 aasta eest. Herrnhuti andmeil on Jüri kihelkonnas kolm palvemaja ja asutatud järgmiselt: Rae 1738, Nabala 1819 ja Vaida 1821.