Vaida vennastekoguduse palvemaja – kohalik kogukonnakeskus
Vaida palvemaja nagu kõik vennastekoguduse palvelad Eestimaal on ehitatud kodanikualgatuse korras, Vaida inimeste käte ja südamega. Vennastekogudus kui luteri kiriku sees tegutsenud äratusliikumine on üheks rahvusliku ärkamise teerajajaks. Selle rüpes toimunud vilkast tegevusest said alguse hilisemad haridus- ja muusikaseltsid. Siin õppisid kogukonna ees vastutama ja avalikult kõnelema tulevased vallavanemad. Vaimuliku tegevuse kõrval oli oluliseks ka sotsiaalne mõõde ning hool, et kõik pered külas ikka toime tuleksid.
Esimesed palvelahooned ehitati Eestimaale juba 18. sajandi teises pooles. Kõige varasem teade väljaspool linnu töötavast palvemajast ongi Jürist, aastast 1738. Ulatuslik palvemajade ehitus algas üle maa 19. sajandi oludes kus mõisnik kiusas sageli taga ja ka valitsevalt kirikult ei olnud tuge loota. See oli aga Eesti rahva oma tegemine, mida enam peatada ei suudetud. Seepärast ongi arvatud, et võib-olla jõudis ristiusk päriselt Eestimaale kohale just vennastekoguduse kudu 18. sajandi esimeses pooles. Jüri kihelkonnas on kuni teise maailmasõjani tegutsenud kolm palvemaja, lisaks Jürile ka Vaidas ja Nabalas.
Vennaste töö tugines kohalikele liidritele, taluperemehed võtsid asja käsile ning lisaks hoone ehitamisele ka kõnelesid, tegid lastele pühapäevakooli, noortetunde, korraldasid muusikatööd laulu – ja pillikoorides. Vanematel vennastekoguduse keelpillikooridel piltidelgi on muusikuteks ennekõike mehed.
Tanel Ots
juuli 2012
Vaida palvemaja nagu kõik vennastekoguduse palvelad Eestimaal on ehitatud kodanikualgatuse korras, Vaida inimeste käte ja südamega. Vennastekogudus kui luteri kiriku sees tegutsenud äratusliikumine on üheks rahvusliku ärkamise teerajajaks. Selle rüpes toimunud vilkast tegevusest said alguse hilisemad haridus- ja muusikaseltsid. Siin õppisid kogukonna ees vastutama ja avalikult kõnelema tulevased vallavanemad. Vaimuliku tegevuse kõrval oli oluliseks ka sotsiaalne mõõde ning hool, et kõik pered külas ikka toime tuleksid.
Esimesed palvelahooned ehitati Eestimaale juba 18. sajandi teises pooles. Kõige varasem teade väljaspool linnu töötavast palvemajast ongi Jürist, aastast 1738. Ulatuslik palvemajade ehitus algas üle maa 19. sajandi oludes kus mõisnik kiusas sageli taga ja ka valitsevalt kirikult ei olnud tuge loota. See oli aga Eesti rahva oma tegemine, mida enam peatada ei suudetud. Seepärast ongi arvatud, et võib-olla jõudis ristiusk päriselt Eestimaale kohale just vennastekoguduse kudu 18. sajandi esimeses pooles. Jüri kihelkonnas on kuni teise maailmasõjani tegutsenud kolm palvemaja, lisaks Jürile ka Vaidas ja Nabalas.
Vennaste töö tugines kohalikele liidritele, taluperemehed võtsid asja käsile ning lisaks hoone ehitamisele ka kõnelesid, tegid lastele pühapäevakooli, noortetunde, korraldasid muusikatööd laulu – ja pillikoorides. Vanematel vennastekoguduse keelpillikooridel piltidelgi on muusikuteks ennekõike mehed.
Tanel Ots
juuli 2012
Täiendamisel
Reet Raudkepp 2012 - 2013